Hindamisjuhend

13.1. Õpilaste hindamise, järgmisse klassi üleviimise ning klassikursust kordama jätmise alused, tingimused ja kord Ardu Koolis kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 29 sätestatust ning Põhikooli riiklikust õppekavast § 19- § 22.

13.1.1. Ardu Kooli (edaspidi kool) hindamise eesmärk on:

• toetada õpilase arengut
• anda tagasisidet õpilase õppeedukuse kohta;
• innustada ja suunata õpilast sihikindlalt õppima;
• suunata õpilase enesehinnangu kujunemist, suunata ja toetada õpilast edasise haridustee valikul;
• suunata õpetaja tegevust õpilase õppimise ja individuaalse arengu toetamisel;
• anda alus õpilase järgmisse klassi üleviimiseks ning kooli lõpetamise otsuse tegemiseks.

13.1.2. Ardu Koolis hinnatakse õpilaste teadmisi, oskusi ja vilumusi viiepallisüsteemis, kus hinne «5» on «väga hea», «4» – «hea», «3» – «rahuldav», «2» – «puudulik» ja «1» – «nõrk».

13.1.3. 1.klassi õpilase tööle antakse sõnaline suuline ja/või kirjalik hinnang lähtuvalt tema arengust, kooliastme pädevusest ja õpioskuste kujunemisest, õpiprotsessis osalemisest ning õpitulemustest.

13.1.4. 2.-9.klassi õpilase tööle antakse numbriline hinne ja lisatakse vajadusel sõnaline suuline ja/või kirjalik hinnag.

13.2. Kujundav hindamine:

13.2.1. Kujundava hindamisena mõistetakse õppe kestel toimuvat hindamist, mille käigus analüüsitakse õpilase teadmisi, oskusi, hoiakuid, väärtushinnanguid ja käitumist, antakse tagasisidet õpilase seniste tulemuste ning vajakajäämiste kohta, innustatakse ja suunatakse õpilast edasisel õppimisel ning kavandatakse edasise õppimise eesmärgid ja teed. 

13.2.2. Õppetunni või muu õppetegevuse vältel saab õpilane enamasti suulist või kirjalikku sõnalist tagasisidet õppeainet ja ainevaldkonda puudutavate teadmiste ja oskuste (sealhulgas üldpädevuste, kooliastme õppe- ja kasvatuseesmärkide ja läbivate teemade) kohta. Kogu õppepäeva vältel annavad õpetajad õpilasele tagasisidet, et toetada õpilase käitumise, hoiakute ja väärtushinnangute kujunemist.

13.2.3 Õpilane kaasatakse enese ja kaaslaste hindamisse, et arendada tema oskust eesmärke seada ning oma õppimist ja käitumist eesmärkide alusel analüüsida ning tõsta õpimotivatsiooni.

13.3. Teadmiste ja oskuste hindamise korraldus

13.3.1. Õpilase teadmisi ja oskusi hindab vastava õppeaine õpetaja õpilase suuliste vastuste (esituste), kirjalike ja praktiliste tööde ning praktiliste tegevuste alusel, arvestades õpilase teadmiste ja oskuste vastavust riiklikus õppekavas esitatud nõuetele.

13.3.2. Õppeaasta algul teeb õpetaja õpilastele teatavaks õppeaine nõutavad teadmised ja oskused, ning kokkuvõtvate hinnete kujunemise alused.

13.3.3. Trimestri õpitulemuste omandamist kontrollivate kirjalike tööde (kontrolltööde) aeg kavandatakse kooskõlastatult teiste õppeainete õpetajatega. Kontrolltööd registreeritakse e-koolis.

13.3.4. Kui suulist vastust (esitust), kirjalikku- või praktilist tööd, praktilist tegevust või selle tulemust on hinnatud hindega puudulik või nõrk või on hinne jäänud välja panemata, antakse õpilasele võimalus järelevastamiseks või järeltöö sooritamiseks.

13.3.5. Õpilasele, kellel on jäänud vajalik töö (kontrolltöö, laboratoorne töö, referaat jms) sooritamata, tehakse e-kooli märge „!”

13.3.6.Hindamine toimub 5-pallises süsteemis:

• hindega „5” ehk „väga hea” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused vastavad õpilase õppe aluseks olevatele taotletavatele õpitulemustele täiel määral ja ületavad neid;
• hindega „4” ehk „hea” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused vastavad üldiselt õpilase õppe aluseks olevatele taotletavatele õpitulemustele;
• hindega „3” ehk „rahuldav” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused võimaldavad õpilasel edasi õppida või kooli lõpetada ilma, et tal tekiks olulisi raskusi hakkamasaamisel edasisel õppimisel või edasises elus;
• hindega „2” ehk „puudulik” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui õpilase areng nende õpitulemuste osas on toimunud, aga ei võimalda oluliste raskusteta hakkamasaamist edasisel õppimisel või edasises elus;
• hindega „1” ehk „nõrk” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused ei võimalda oluliste raskusteta hakkamasaamist edasisel õppimisel või edasises elus ning kui õpilase areng nende õpitulemuste osas puudub.

13.3.7. Viie palli süsteemis hinnatavate kirjalike tööde koostamisel ja hindamisel lähtutakse põhimõttest, et kui kasutatakse punktiarvestust ja õpetaja ei ole andnud teada teisiti, koostatakse tööd nii, et hindega „5” hinnatakse õpilast, kes on saavutanud 90–100% maksimaalsest võimalikust punktide arvust, hindega „4” 75–89%, hindega „3” 50–74%, hindega „2” 20–49% ning hindega „1” 0–19%. Õpetajad võivad protsessihinnetena kasutada ka hindeid 5+; 5-; 4+; 4-; 3+ ja 3-.

13.3.8. Kui hindamisel tuvastatakse kõrvalise abi kasutamine või mahakirjutamine õpilase poolt, hinnatakse vastavat suulist vastust (esitust), kirjalikku või praktilist tööd, praktilist tegevust või selle tulemust hindega nõrk.

13.4. Kokkuvõtva hindamise põhimõtted:

• Kokkuvõttev hinne on õppeaine trimestri ja aastahinne.
• 1.klassis on kokkuvõttev hinnang, mis on kirjalik ja sõnaline; 2.-9. klassis on numbriline hinne.
• Kokkuvõttev hinne ei ole hinnete aritmeetiline keskmine.
• Kui õpilane jäetakse täiendavale õppetööle, pannakse õppeaine aastahinne välja pärast täiendava õppetöö lõppu arvestades täiendava õppetöö tulemusi.
• Kui õpilane ei ole trimestri lõpuks nõutavaid töid sooritanud, muudetakse märge „!” hindega „1”, mis tähistab nõutavate teadmiste ja oskuste puudumist.
• Põhikooli õpilasele, kelle trimestri hinne on puudulik või nõrk või on jäetud välja panemata, määratakse selles õppeaines järgmiseks trimestriks individuaalne õppekava ja/või muu tugisüsteem (logopeediline ja õpiabi, õpetaja konsultatsioonid, pikapäevarühm, parandusõpe jm), et aidata omandada nõutavad teadmised ja oskused.
• Õppeaine aastahinne põhikooli 2.-9. klassis pannakse välja trimestrihinnete alusel.
• Kui õppeaine trimestrihinne on jäänud välja panemata ja õpilane ei ole kasutanud võimalust järele vastata, arvestatakse aastahinde väljapanekul, õpilase vastaval trimestril omandatud teadmised ja oskused vastavad hindele nõrk.

13.5 Põhikooli lõpetamine:

13.5.1. Põhikooli lõpetab õpilane, kellel õppeainete viimased aastahinded on vähemalt „rahuldavad”, kes on kolmandas kooliastmes sooritanud loovtöö ning kes on sooritanud vähemalt rahuldava tulemusega eesti keele eksami, matemaatikaeksami ning ühe eksami omal valikul.

13.5.2. Põhikooli lõpetanuks võib õpilase või tema seadusliku esindaja kirjaliku avalduse alusel ja õppenõukogu otsusega pidada ning põhikooli lõputunnistuse anda õpilasele:
1) kellel on üks nõrk või puudulik eksamihinne või õppeaine viimane aastahinne;
2) kellel on kahes õppeaines kummaski üks nõrk või puudulik eksamihinne või õppeaine viimane aastahinne.

13.5.3. Haridusliku erivajadusega õpilasele, kellel kooli õppekavaga või nõustamiskomisjoni soovitusel individuaalse õppekavaga on vähendatud või asendatud taotletavaid õpitulemusi, on lõpetamise aluseks kooli või individuaalses õppekavas määratud õpitulemuste saavutatus. Haridusliku erivajadusega õpilasel on õigus sooritada põhikooli lõpueksamid eritingimustel vastavalt „Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse” § 30 lõike 2 alusel haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud lõpueksamite korraldamise tingimustele ja korrale. 

13.5.4. Õpilane, kelle õppekeel ei ole eesti keel, kes õpib keelekümblusklassis või kes asus eesti õppekeelega koolis või klassis õppima viimase kuue õppeaasta jooksul, võib eesti keele eksami asemel sooritada eesti keele teise keelena eksami.

13.5.5. Varem välisriigis õppinud õpilane, kes on enne lõpueksamite toimumist Eestis põhikoolis õppinud kuni kolm järjestikust õppeaastat ning kellele on eesti keele õppimiseks koostatud individuaalne õppekava, võib eesti keele või eesti keele teise keelena eksami sooritada temale koostatud individuaalse õppekava põhjal ettevalmistatud koolieksamina.

13.5.6. 9.klassi õpilased on võimalus tema seadusliku esindaja avalduse ja õppenõukogu otsuse alusel kooliastme hinde muutmiseks kooli tööplaanis ettenähtud ajal umbes vastata kuni kaks õppeainet

13.6. Hinde vaidlustamine:

13.6.1. Õpilasel ja tema seaduslikul esindajal on õigus hinded vaidlustada kümne päeva jooksul pärast hinde teada saamist esialgu aineõpetajaga ja kokkuleppe mittesaavutamisel vajadusel esitades kooli direktorile kirjalikult vastava taotluse koos põhjendustega.

13.6.2. Hinde vaidlustamise korral teeb kooli direktor otsuse ja teavitab sellest taotluse esitajat kirjalikult viie tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmise päevast alates.

13.6.3. Õpilasel ja tema seaduslikul esindajal on õigus õppenõukogu otsusega mittenõustumise, samuti õpetamist ja kasvatamist puudutavate vaidlusküsimuste korral pöörduda kooli hoolekogu ja/või kooli üle riiklikku järelevalvet teostava ametiisiku poole.